Tere, sõberid!
Olen mina oma eluga jõudnud sinna maale, kus tuleks tasapisi muutuda asiseks ja isemajandavaks. Enam ei öelda, mida peab tegema ja keegi ei käse ega keela. Isegi issi annab vaid nõu, mitte ei sea reegleid. Olen seda ju oodanud! Samas... ise otsustada pole ühti nii lihtne, pole kedagi süüdistada. Mulle küll meeldib süüdistada kõike - kas või kõrget uksepiita, mis mu varba ära lõi -, aga mitte ennast. Nii on lihtsam ja mulle meeldib, kui on lihtne.
Olgu, tühi jutt sinna paika. Mis nüüd tudengiealine neiu ette võtab? Nagu te kõik teate, siis ei lähe ma kooli. Usun juhustesse ja tutvustesse ja blablabla, usun sellesse, et inimene on edukas, kui hing on juures. Mina ei tea, kuhu ma oma hinge loovutan. Olen noor ja aega veel on, et "oma asi" leida, seniks aga kasutan ära võimalusi, mis EL meile pakub. Lähen rändama! Kõlab hästi, küllap on ka sama hea. Noortevahetused ja koolitused saavad mu sõpradeks, ehk ka vabatahtlikutöö(?). (Seiklejate Vennaskond on teinud nendest hea ülevaate: https://attachment.fbsbx.com/file_download.php?id=1457957711151636&eid=ASu--6JuYjTmigFmjq_zOzmxihgOiRexoJRo-1l6zrDLNMZBdztgpppycQ9B522z5tk&inline=1&ext=1409952774&hash=AStqdjW-iPdvq9KJ )
Alustan oma rännakuid Moldovast, kus toimub koolitus "Maximixing volunteering" ehk noortetöö, mitteformaalse õppe ja vabatahtliku töö populariseerimine. 9. september kl 11.15 lahkun ja saabun juba 18. sept. Kõigi plaanide kohaselt lähen järgmisele koolitusele Prantsusmaale 21-30 september ja 1-16 oktoober ootab mind Rumeenia ja keskkonnahoid. Edasi ehk uuesti Prantusmaale ja sealt seljakotiga Itaalia lõunatippu, kus saame nädalajagu õpetust, kuidas kuulata oma südant ja järgida tema soove. Kui olen end ära koolitanud ja prii leiba täis puginud, tahaksin minna vabatahlikuks. Näiteks Inglismaale, seda keelt ju võiks lõpuks paremini rääkida küll. Jaanuar-aprill saan aga endale lausa 3 last. Prantsusmaal Šveitsi piiri ääres ühes järveäärses vene-prantsuse peres hoian üheaastaseid kaksikuid ja kolmeaastast heledate lokkide poissi, ta on tõeline hurmur!
Edasi mul plaane pole. Punkt. Kui just keegi ei ütle lahti oma kohast minna Balile vabatahtlikuks kuueks kuuks, sest mina ootan järjekorras!!
Aga elu toob üllatusi ja eks näis, mis sel aastal juhtub. Plaanida ju võib, kuid tegelikkus selgub.
Kuna mu kirjutamisoskus on puhas null, siis edaspidi tuleb palju pilte. Pildid on toredad, eks ole!
PS! Kirjavahemärkide eest ei vastuta.
No comments:
Post a Comment