Olen kodus, Moldovast III

Esimene projekt seljataga. Oh, oli nii vahva, kahju on lahti lasta, tahaks olla veel ja veel. Viimane õhtu korraldasime Aroaga tantsuvõistluse, 10 eri stiili alates dubstepist, hip-hopist kuni peotantsu, swingini -  tantsu, lusti terveks ööks. Samuti oli kostüümikas, teemaks "segane". Maalisime näod Trad.Attack!'lt (kui näinud pole, vaata! https://www.youtube.com/watch?v=BaP6jUgFGkA) šnitti võttes ja pähe panime päevalilled. Kokku moodustasime sini-kolla-punase Moldova lippu. Vaid lehm ja kotkas olid puudu, kuid neid võisid kujutada juba ammusest ajast mu lemmikriietus - rätikkleit, mis see kord tehtud voodilinast. Sihuke lollitamine on nii minu maitse!

Moldova on ikka huvitav riik, paljuski Venemaa sarnane. Täna lennujaama sõites oli üks määrdunud, päevitunud vanem mees enne ülekäigurada keset teed ratastoolis. Sõitis kahe rea vahel edasi-tagasi ja kui valgusfoor autodele rohelist näitama hakkas, jäi tema seisma ja otsutas sigari süüdata. See, et ta autodele sõiduteele ette jäi, ei huvitanud kedagi, saab ju mööda sõita. 

Kuna jäin üheks ööks kauem Moldovasse, ööbisin täna hostelis Tapok, mida peab vahva Joey USA'st. Kohtusin hommikul Chrisiga, kes elab hostelis juba mitu kuud, sest oma koju Londonisse teda ei lubata. Nimelt oli politsei teda tänaval süüdistanud noore neiu mõrvas, tõestuseks olevat olemas video. Chris läks muidugi jaoskonda, et tunnistada vastupidist. Rumalalt andis ta neile oma passi, et saaksid näha, et tema ei ole mõrvar. Politsei võttis passi, ütles, et tegelikult polegi mingit videod, lugu sellest oli väljapressimiseks. Kui passi tagasi soovid, palun 40 000€. Nii ongi. Mees elab nüüd juba neljas kuu Moldovas, riigist lahtuda ei saa ning raha korrumpeerunud ametnikele andmise asemel maksab Chris advokaadile, et too tõestaks tema süütust. Kuid need protsessid (täielik Kafka "Protsess"!) võtavad aega ja aega. Alguses mõtlesin, et tal on väga huvitav huumorisoon, kuid ei, tõsi lugu. Ning see on vaid üks näide paljuist.

Kui pealinna peamiseks dostoprimetšatjelnostiks on kaks nõuka-aegset kortermaja, mis moodustavad Chisinau "väravad", siis ei tasu vist kõige muu üle ka imestada. Turistina on seal huvitav, kui mentidega liiga "lähedaseks" ei saa, aga elamiseks olen lääne poolt ülemäära hellitatud. 

Pildid:

 Chisinau väravad

 Salasõpra tuvastamas

Simona ja Lela

 Sest peost meil puudus polnud ja täna on naljakas mitte juua veini.

 Üks päev konn, teine päev neiud.

 Nii see lõppes.

 Need on neil enam kui südames

Rumeenia, Gruusia, Gruusia, Poola, Läti, Armeenia, Kreeka, Armeenia, Portugal, Armeenia, Gruusia, Eesti (!), Moldova, Rumeenia, Poola, Itaalia, Ukraina, Poola, Moldova, Eesti, Hispaania, Gruusia, Rumeenia, Läti, Ukraina, Armeenia, Itaalia.

Olen Moldovas II

Täna beežitasin. Eile jõin imekauni Aroa valmistatud sangriat ja tantsisin flamencot. Üleeile avastasin Chisinau võlusid. Mina liiga palju ei kurda. Tegelikult oleme iga päev ka asised ja harime endid. Varsti võin ise anda koolitusi vabatahlikutööst. Samuti, kui laiskus peale ei tule, korraldame Portugali, Aremeenia, Hispaania, Kreeka tiimiga rahvusvahelise koolituse Kreekas. Teeme labürintteatri soolise võrdõiguslikkuse teemal. Äge, eks!  Mina igatahes vaimustusin. Vajalikud sidemed ja tutvused on olemas, nüüd on vaja kogu materjal projektiks kirjutada ja rahastus saada. Saame hakkama küll!

Moldova pole just üdini silmailu, kõik on justkui kaetud tolmuga. Pole olemas paika, mis on värske ja roheline. Kuid sellegipoolest on sel oma võlu, võib-olla on mul lihtsalt hea emotsioon või on see hoopis siinsest odavast veinist. Vaadivein on 0,8€ liiter ja see vein on hea! Vähemalt noorele maitsele. Süüa saame ka ebatavaliselt, kaunid kalad ja kana ette ja taha ja üles ja alla ja keskele ka. Moldovat iseloomustav filmike, mida koolitajad näitasid, kui oli nende kultuuriõhtu: https://www.youtube.com/watch?v=6ZI8fdvPx6o 

Samuti juhtub vahel imesid. Kaunis sattumine maxrussia piule, kus tibid kannanvad mokaseelikuid ja kontsikontsikontsi ja tantsustiiliks on hõõrdumine. Või hoopis nagu juhtus täna! Meil on salasõbrad - võtsime loosiga ühe inimese ja teeme talle nädala jooksul kingitusi. Mulle toodi märg, tilkuv pakike. Tegin enda meelest võrratu nalja ja pakkusin, et üllatuseks on konn. Ja atsaaa imet, oligi!! Musi sai küll, aga prints ei olnud, ootan veel oma konna. 

Paar päevaksest on veel jäänud ja siin kehtib täielikult eestaste ütlus: "Algus ei saa vedama, pärast ei saa pidama". Täitsa tore on!

Kuigi rahadest mulle rääkida ei meeldi, siis paljud on küsinud ja natuke seletan. See projekt Moldovas ja kõik edasised, kuhu lähen, on Erasmus+ raames. EL on andnud 14,7 billionit eurot Erasmus+'le koolituste, noortevahetuste, vahetusaastate jne jaoks, mis toimuvad ajavahemikus 2014-2020. Osalejad peavad maksma 30% lennupiletitest, kuid muu on rahastatud. Seega on imeline viis reisimiseks ja kogemusteks.  

Ikka pildid ka..

 Gruusia õhtu

 Pärjake mu salasõbrale

 Njämm-njäm

 Vanur Vitor(31) Portugalist 

 Siin me söök elabki

 Loomemaja "Art-Labyrinth"

 Mehed laadal maletamas

 Aroa, katalanitar.

 Gruusia Mariam ja vein.

 Kodu.

 Simona, bella! 

Mu mitteprints

 Pisike pulm, et oleks toredam

Olen Moldovas I

Teisipäeval, 9. septembril algas Moldova koolitus "Maximizing volunteering". Seiklused ootasid juba Eestis. Lennujaamas selgus, et mu lend on tehnilistel põhjustel tühistatud. Tänu lennu lükkumisele jäi mul nõnda palju aega, et sain napsata viimase kalli oma Liisilt, kes Inglismaale õppima läheb. Rahmeldamist ja ehk ka veidike närvitsemist, kuid jõudsin lõpuks Moldovasse. Vaid 10,5 h hiljem esialgselt plaanitud ajast ja vahepeal isegi Peterburgi sattudes(!!). Turvavööta tagaistmel hotelli poole kimades, rääkis autojuht, et Moldova miinumumpalk on 35 € ja kilo viinamarju maksab 0,4€. Nii palju, kui pimedas nägin, sain ta jutule kinnitust küll. Meie elame aga luksuskuurordis. Seda see tõesti on, kompleks koos basseini ja uhke söögisaaliga on põhiliselt mõeldud pulmadeks. 

Eile käisime meile lähimas linnas Costestis "Mission Impossible Costesti" ülesaindeid täitmas. Üheks neist oli teha vabatahtliku tööd. Me leidsime proua, kes tassis oma poodi kaste, võtsime tema töö üle. Abi võttis aega vaenu 5 minutit, aga vastutasuks saatis ta meid oma koju abikaasa juurde, kes kinkis meile 2,5 liitrit ise kääritatud, alles valmismisjärgus, punast veini. Lihtsalt rõõmust, küll on tore! Vein maitses hea, tõesti! Siin linnas pole ime, kui sõidab mööda hoburakend, teed ületavad lehmad või babulja rohib tee äärt, kits lapsevankrit valvamas.

Meil on osalejaid Rumeeniast, Armeeniat, Itaaliast, Gruusiast, Lätist, Hispaaniast, Ukrainast, Poolast ja muidugi Eestist. Vanuses 19-31, kõiki ühendab aktiivne töö oma riigi vabatahliku organisatsioonides ja sel alal ka meid koolitatakse. Mina ja mu Narva kaaslane Anton oleme ühed vähestest, kes pole igapäevases elus antud teemaga seotud, kuid sellevõrra saamegi rohkem teadmisi.

Nagu ikka on ka meie päevas kohustuslikud ice breaking mängud ja väga kirglik maffia, kus ongi mängus elu ja surm. Oh, kuidas mulle meeldib! Võiksingi kõike mängima jääda, eriti kui tavalisest erinevalt pole mina ainus entusiast!

Nüüd lähen tantsin paar gruusia tantsu, kõhus jaja ja itaalia focaccia bianca, ning nagu lubasin - pildid! 

  Peterburi lennujaama udune lagi

 Nu mnoga ljubov zdjes

 I zdjes tožje

 Proua poetädi kodus "veinivargil"

 Üks pliks Eestist, nime ei tea. Gruusia Giorgi, Kreeka Chrysa, Läti Zigmars, Moldova veinionu ja minu Anton.

 Mais-mais-mais, ilma või ja soolata.

Olen Eestis

Tere, sõberid! 

Olen mina oma eluga jõudnud sinna maale, kus tuleks tasapisi muutuda asiseks ja isemajandavaks. Enam ei öelda, mida peab tegema ja keegi ei käse ega keela. Isegi issi annab vaid nõu, mitte ei sea reegleid. Olen seda ju oodanud! Samas... ise otsustada pole ühti nii lihtne, pole kedagi süüdistada. Mulle küll meeldib süüdistada kõike - kas või kõrget uksepiita, mis mu varba ära lõi -, aga mitte ennast. Nii on lihtsam ja mulle meeldib, kui on lihtne. 

Olgu, tühi jutt sinna paika. Mis nüüd tudengiealine neiu ette võtab? Nagu te kõik teate, siis ei lähe ma kooli. Usun juhustesse ja tutvustesse ja blablabla, usun sellesse, et inimene on edukas, kui hing on juures. Mina ei tea, kuhu ma oma hinge loovutan. Olen noor ja aega veel on, et "oma asi" leida, seniks aga kasutan ära võimalusi, mis EL meile pakub. Lähen rändama! Kõlab hästi, küllap on ka sama hea.  Noortevahetused ja koolitused saavad mu sõpradeks, ehk ka vabatahtlikutöö(?). (Seiklejate Vennaskond on teinud nendest hea ülevaate: https://attachment.fbsbx.com/file_download.php?id=1457957711151636&eid=ASu--6JuYjTmigFmjq_zOzmxihgOiRexoJRo-1l6zrDLNMZBdztgpppycQ9B522z5tk&inline=1&ext=1409952774&hash=AStqdjW-iPdvq9KJ )

Alustan oma rännakuid Moldovast, kus toimub koolitus "Maximixing volunteering" ehk noortetöö, mitteformaalse õppe ja vabatahtliku töö populariseerimine. 9. september kl 11.15 lahkun ja saabun juba 18. sept. Kõigi plaanide kohaselt lähen järgmisele koolitusele Prantsusmaale 21-30 september ja 1-16 oktoober ootab mind Rumeenia ja keskkonnahoid. Edasi ehk uuesti Prantusmaale ja sealt seljakotiga Itaalia lõunatippu, kus saame nädalajagu õpetust, kuidas kuulata oma südant ja järgida tema soove. Kui olen end ära koolitanud ja prii leiba täis puginud, tahaksin minna vabatahlikuks. Näiteks Inglismaale, seda keelt ju võiks lõpuks paremini rääkida küll. Jaanuar-aprill saan aga endale lausa 3 last. Prantsusmaal Šveitsi piiri ääres ühes järveäärses vene-prantsuse peres hoian üheaastaseid kaksikuid ja kolmeaastast heledate lokkide poissi, ta on tõeline hurmur! 
Edasi mul plaane pole. Punkt. Kui just keegi ei ütle lahti oma kohast minna Balile vabatahtlikuks kuueks kuuks, sest mina ootan järjekorras!! 
Aga elu toob üllatusi ja eks näis, mis sel aastal juhtub. Plaanida ju võib, kuid tegelikkus selgub.

Kuna mu kirjutamisoskus on puhas null, siis edaspidi tuleb palju pilte. Pildid on toredad, eks ole!

PS! Kirjavahemärkide eest ei vastuta. 

x