Teen hoopis lasteaia luuletuse (ei soovi tegelikult solvata)sellest.
Skopje on kui lauamäng,
seal ootas mind mu hosti säng,
kes on üks erasmuslane Poolast
alkohol meil liigselt voolas.
Vein ja rakia, õluke
sel oli oma võluke.
Sest projeti sisu -1
see oli meie kõigi lüps,
korraldus ei olnud küps.
Bitola me koduks sai,
toiduvalik polnud lai.
Projekti teemaks keskkond,
Eestist domineeris blond
juuksevärv. Loodus tore,
kõik muu kole,
autos pole turvavööd,
hobuvanker laineid lööb,
ka suure linna ringteel.
Kuid siiski rõõmus oli meel,
(enamjaolt)
meil osalejaist vahva tiim
kleepusime justkui liim.
Fotograafia teine teema,
juhendaja vaid vere ajas keema,
sest ka mina temast targem,
ja pildivõtteteadmised mul väga vähe kõrged. (ehk ma ei tea fotograafiast midagi, aga see onu oli jorss)
Kuid kõik ei ole must, (Kodu oli meil ka ilus)
eks ikka oli miski lust,
ma Istanbulis veidike,
sain seljas käia kleidike.
Seal sooja oli kakskend kraadi
ja Triinu Türgi sõber härramehe laadi,
mind võlus Istanbul ja tema,
nüüd pilt mul Türgist pole sama.
Veidi pikemalt kui tundi 24
sooviksin kuulda mitte kirikukellaheli.
Aitab kah nüüd,
hukka läks mu luule püüd,
otsida vaid endast süüd,
ja ei aita siin ka appihüüd.
Pai Sulle, kui jõudsid lõppu,
palun ära armu nõbbu.
Huhu, kui hea huumor mul on. Sellist käänet "nõbbu" ju isegi pole, aga ma ei suutnud midagi "lõppu"-ga muud riimuvat leida.
Bulgaaria tundub palju vahvam! Kirjutan sellest kunagi.
Pilte ka veidi.
Tšehhi Martin. Kõva mees, oli tegelikult üsna jahe.
Meie Gerda!
"Fotograaf", Serbia korda kaks. Hästi toredad!
Prügi leidub kõikjal. See oli puhta keset mäge, Ligipääs vaid ronidest metsast.
Midagi Sulle, Mari Ann ;)
Armas Albaanialane
Marek, minu host Skopjes, kuhu pärast jäin kaheks ööks.
Istanbuli moodsa kunsti muuseum. Okan. See oli lahe idee. Paljude vähetuntud (ja vanade) bändide kassetid olid reas. Kõrval makk ja kõrvaklapid, mida pildilgi näha, ole hea ja avasta muusikat!
