Olen Bulgaarias, Tulin Makedooniast

Nii-nii. Ma polegi Makedooniast (3.-13. november) miskit kirja pannud. Ehk sellepärast, et midagi vaimustavat see projekt ei olnud, kaugel sellest.
Teen hoopis lasteaia luuletuse (ei soovi tegelikult solvata)sellest.

Skopje on kui lauamäng,
seal ootas mind mu hosti säng,
kes on üks erasmuslane Poolast
alkohol meil liigselt voolas.

Vein ja rakia, õluke
sel oli oma võluke.
Sest projeti sisu -1
see oli meie kõigi lüps,
korraldus ei olnud küps.

Bitola me koduks sai,
toiduvalik polnud lai.
Projekti teemaks keskkond,
Eestist domineeris blond

juuksevärv. Loodus tore,
kõik muu kole,
autos pole turvavööd, 
hobuvanker laineid lööb,

ka suure linna ringteel.
Kuid siiski rõõmus oli meel,
(enamjaolt)
meil osalejaist vahva tiim
kleepusime justkui liim.

Fotograafia teine teema,
juhendaja vaid vere ajas keema,
sest ka mina temast targem,
ja pildivõtteteadmised mul väga vähe kõrged. (ehk ma ei tea fotograafiast midagi, aga see onu oli jorss)

Kuid kõik ei ole must, (Kodu oli meil ka ilus)
eks ikka oli miski lust,
ma Istanbulis veidike,
sain seljas käia kleidike.

Seal sooja oli kakskend kraadi
ja Triinu Türgi sõber härramehe laadi,
mind võlus Istanbul ja tema,
nüüd pilt mul Türgist pole sama.

Veidi pikemalt kui tundi 24
sooviksin kuulda mitte kirikukellaheli.

Aitab kah nüüd,
hukka läks mu luule püüd,
otsida vaid endast süüd,
ja ei aita siin ka appihüüd.

Pai Sulle, kui jõudsid lõppu,
palun ära armu nõbbu.

Huhu, kui hea huumor mul on. Sellist käänet "nõbbu" ju isegi pole, aga ma ei suutnud midagi "lõppu"-ga muud riimuvat leida.

Bulgaaria tundub palju vahvam! Kirjutan sellest kunagi.

Pilte ka veidi.

 Tšehhi Martin. Kõva mees, oli tegelikult üsna jahe.

Meie Gerda!

 "Fotograaf", Serbia korda kaks. Hästi toredad!

 Prügi leidub kõikjal. See oli puhta keset mäge, Ligipääs vaid ronidest metsast.

 Midagi Sulle, Mari Ann ;)

 Armas Albaanialane

Marek, minu host Skopjes, kuhu pärast jäin kaheks ööks.

Istanbuli moodsa kunsti muuseum. Okan. See oli lahe idee. Paljude vähetuntud (ja vanade) bändide kassetid olid reas. Kõrval makk ja kõrvaklapid, mida pildilgi näha, ole hea ja avasta muusikat!

Lyonist, olen Eestis, lähen Makedooniasse.

Kes Rumeenia postituse ajal mõtles, et jummel, edasi ja edasi ja valgus ei paista, siis sel korral säästan kerimisvaevast! Jee!

Olin 25-31 oktoober Lyonis elamas ühikas/hostelis aadressil Tolstoi 90. Eestit esindas lausa 6 neidu/naist/tütarlast. Eesti tiim oli jälle tore! Minu teekond algas sinna eriti põnevalt, viibisin teisel vaimsel ja füüsilisel tasandil, kui nii öelda võib. Kujutage ette, olin lausa veel kuumem kui tavaliselt!! Tean, et seda pole kerge uskuda, aga tõesõna, olin lausa kaks kraadi kuumem! Sihuke püss! Sellest õnnelikust olekust vabanesin täielikult alles teisipäeval. Seni sain palju aega pea padjal veeta. Raske oli palavikuga aktiivne olla, seega see vahetus jäi veidi poolikuks, aga laps jäi ikka rahule. 

Teema oli tööpuudus. Väga aktuaalne teema muidugi, ise olen ka ju töötu. Meil olid kohal kaks filmitegijat ja tegime pisikese sketši antud teemal. Kuu aja pärast peaks nägema mind nii kaks minutit intelligentse koristaja rollis. Mulle sobis, et oli seotud filmitegemisõpetus tööpuudusega. Hea viis, kuidas probleemi käsitleda. Samuti avastasin, et kuigi olen nii päris mitut filmi näinud, siis nende tegemisest ja kaameratööst jne ei ole mul küll suuremat aimu. Oli huvitav.

Lyonis saime ringi käia ühe päeva. Ilus on ta muidugi küll ja osav meelitamaks turistilõksu isegi tarku inimesi (loe: mind). Ilm oli ilus ja nägi natuke üht ja teist. Rõõmus meel oli ka!

Ja ongi läbi! Oh! (Ma ju lubasin) Pilte ka vaid 11, mis ma voodist oma pimedat tuba ikka pildistan. See kord saab pai ka!

 Eesti kolm - Mariann, Olga, Katja.

 Meie filmitiim

Naised pagariärist

 Islandil vabatahtlik Maria Kolumbiast ja Kreeka George 

 Traboule

 Basilique Notre-Dame de Fouviere

 Johanna

Maria ja Eesti

Oled Eestis, Rumeeniast

Veetsin Rumeenias ilusad 15 päeva. Olin sellest riigist pigem veidi negatiivsel arvamusel, mustlased ja madal elatustase, kuid Rumeenia on kaunis! (PS! Kui Rumeenia ühines EL-ga, siis kuritöötase langes 70% - enamik mustlastest läks paremaid paiku otsima). Siin on külalislahkeimad inimesed, keda kohanud olen. Tõesti, kõik hoolivad väga ja külvavad üle heaga. Eriliseks näiteks on tõesti armas neiu Ana, kelle juures olin Bukarestis esimesed 4 päeva. Tutvusin Anaga Eestis, ta oli ühel teisel  armasal neiul külas! (Aitäh Sulle, Kerttu! Kalli!) Kohale saabudes kell kaks öösel tuli Ana perega mulle autoga lennujaama vastu ning tegime juba siis esimese linna tuuri ja sõitsime koju ja jõime Ana ja ta emaga öösel kell kolm sooja piima ja krõbistasime küpsiseid ja naersime vaat et naabrid üles. Reis algas tõesti hästi. Jätkus sama moodi! Olen rohkem kui tänulik!

Bukarest ise ehk pole kauneim linn, kuid nad on tublid ja restaureevivad palju, kuid ööelu..! Ossa! Sihukesed tantsulkad, kolm õhtut järjest saime ikka korralikult keerutatud. Tean umbes kolme sõna rumeenia keeles. Üks neist on surubelnita ehk kruvikeeraja. Kes soovib palju tantsu, head muusikat (muidugi väga suhteline mõiste) ja energiat, odavat õlut ja vahvaid inimesi, siis armute sellesse urkasse samuti nagu mina. Ehk annab pidudele ka juurde luba sees suitsetada peaaegu kõikjal! Muidugi on see väga häiriv, sest kõik Haiseb ja lõunatada suitsuhaisus pole ka meeldiv, kuid ei saa vaielda, et tantsupõrand on poole rohkem täis, kui oleks muidu. 

Pärast Bukaresti suurtes parkides jalutamist (need on neil tõesti hiiglaslikud!), korralikke tantsuöid ja imehead seltskonda, sõitsin 10 h bussiga Bucovina maakonda Poiana Negriisse, kus toimus me noortevahetus. Koht on kirjeldamatult ilus, keset Karpaate 1300m kõrgusel, hobused, sead, lehmad, kanad ümberringi. See on Rumeenia joogivee allikas ja kohe meie külas  tehas asubki. Püüan ilu piltidega natuke edasi anda, aga see on raske ülesanne, peab ise kaema minema! Pole ammu tundunud, kui palju energiat võib anda loodus; seal ei saanud olla mitte õnnelik, kui sellised vaated ümber on. Ma ei tea, mis heameelt ma ilmataadile teinud olen, aga kingituse olen saanud kõikidel projetidel. Ka see kord säras ainult päike ja saan jällegi kord suve pikendust. Saadan talle musi! Raske on tahta enamat.

Projekt oli keskkonna teemaline. (https://www.youtube.com/watch?v=8LS9QhB0AeQ) Selles piirkonnas, kus meie olime, ning ka üleüldiselt Rumeenias on üheks suuremaks probleemiks illegaalne metsaraie. Kahjuks on aga kogu süsteem korrumpeerunud ning tõeline kontroll puudub. Kui meiegi käisime matkamas, siis oli üle viie venna, sae ja puid täis auto/hobuvankriga, tee ääres möllamas. Üsna kindlalt ei olnud tegemist ametliku raidega. Kahjuks meie oma 10 päevaga just valitsust ei muuda, seega keskendusime rohkem prügile. Koristasime ise jõeäärset ala ja tegime flashmobi, et inimesi üles kutsuda prügi mitte maha viskama ja loodust hoidma. Sorteerimine on siin väga lapsekingades. On küll olemas erinevad prügikastid, kuid lõpuks läheb kõik siiski ühte patta, inimestel puudub motivatsioon sorteerida. Seega probleeme jagub.

See projekt on üsna erinev mu eelnevatest projektidest, sest olemine on palju vabam ja teemakohaselt mitte nii hariv. Alguses olin väga nördinud, et põhiteemaks pole mitte keskkond vaid alkohol, pidu ja nilbed naljad, kuid aeg edasi ja asjad loksusid rohekm tasakaalu. Tegelikult oli tore. Saab ikka ideid ja teadmisi ja on inspireerivaid inimesi. Loodus on selle proekti üheks suurimaks plussiks. Enim nautisin kahte mägedes matkamise päeva. Üks neist oli tõesti mäkke turnimine. Ma pole varem midagi taolist teinud, aga minu süda on antud. Euronõuetele vastavus oli peaaegu 0, aga see natuke ohtlikkus lisas ainult põnevust. Ronisime 2000m kõrgusle ja võite vaid kujutada ette seda vaadet. Tahan minna tagasi sinna ronima.

Üks asi, mida siin projetil tugevalt kogesin - eestlased ja Eesti on ikka ägedad. Peale selle, et kõik riigid armastasid eestlasi enim, siis me armastame ka üksteist. Intelligentsitase on kuidagi võrreldes teiste riikidega tervikuna kõrgeim. Samuti ka suhtumine ja vähene vingumine ja olukordade mõistmine. Pean tunnistama, et uhke on olla eestlane. Samuti keskkonna teemas on Eesti väga eeskujulik, küll me oleme tublid! Olgu, punkt kiidulaulule.

Mis on huvitav, siis Rumeenias on 18300 kirikut, aga 4700 kooli ja 425 haiglat. Kirik kirikus kinni. Bukaresti hakatakse ehitama uut ja võimsat kirikut, sest neid on seal nii vähe. Rahvas ning isegi paljud kirikutegelased on sellele vastu. On ju palju-palju muid otstarbekaid raha paigutamis kohti. Aga ei. Kirik valmib, sest see on kellelegi kuidagi tulus. Mis on positiivne, siis paljud noored on usu küsimustes selge peaga. Võib naiivselt loota, et ehk uue põlvkonna peale kasvades ka kiriku korruptsioon väheneb.

Kui vaatad pilte ja mõtled, et oo, see on nii hea pilt!! siis see pole minu tehtud. Ühe toreda Rumeenia poisi Andrei hobiks oli fotograafia.

Pluss pildid ei ole ajalises järjestuses, paju huvitavam ju! (Tegelikult lihtsalt liiga palju mässamist)

 Ukraina õhtu

 Eestlased tööhoos

Me lipp

 See oli üks väge täis metsatukk, tundisn end kui looduslaps

 Lähme koristama

 Pagana vahvad Peeter ja Marii

Laps tantsuhoos

20km üles ja alla 

Kõige legaalsemad raidurid

Taaskasutuse töötuba

Meie oma staar Cosmin (http://www.youtube.com/watch?v=BMu2Ie_DSsc) 

 Muidugi Andrei 

 Bukaresti vabaõhumuuseumis

 Majad maa all, et oleks soe või mitte liiga külm

Kommunismiaegne hiiglaslik parlamendihoone 

Ilus Ana

Üks osake pargist

Vana Thomas.

Käisime akrobaatikat vaatamas

 Hoidke alt!

Florin, kellega tutvusin Moldova projektil. Esimene taaskohtumine!

Alex ja Ana

 Vahi, lendab!

Ses kaunis järves on enim laipu

 Veel parki ja kortermaju

Minu kodu mägedes

 Pildikuningas Andrei, kaunis Carmen ja ginger Stelian aka Stalin. Kõik rumeenlased.

Vaade kodust

Ja lõpuks ei käinudki hobusevargil

Külapood kõrval

 Koduloom 

Italiano üks, kaks

 ja kolm.

Mu elukaaslane Maria. Jagasime Eesti huumorit. 

 Oh, AJ! Tantsijast poolatar.

Me laul

Istusin mättale ja sõin pohladest reisi parima lõuna

Calimani mäed

Flashmob

Jõeäärne prügikoristus

Estonian struggle

Rarau kalju, mille otsa ronisime

Peeter

Heleen ja Gregori